Intervjuu: Põhjalal koos Eestiga on visioon kogu Euroopale

„Olen suur Eesti fänn,“ rõhutas Penttilä iga sõna, kui Lennart Meri konverents andis võimaluse pikemaks intervjuuks enne Soome Vabariigi presidendi Sauli Niinistö teisipäeval algavat riigivisiiti Eestisse.

Penttilä on muutnud oma meelt Venemaa sanktsioonide suhtes, ootab huviga Soome kodanikupalga eksperimendi tulemusi, millega soovitab tutvuda ka Eesti peaministril, ning annab Juha Sipilä valitsuseni aega suveni, et tõestada oma võimet Soome raskustes majandust reformida. Kui ei suudeta, ei peaks jääma järgmisi valimisi ära ootama.

Intervjuu algab kodanikupalga teemaga, mis kerkis konverentsil Penttilä juhitud paneeldiskussioonis. Eesti peaminister Taavi Rõivas kaitses tuliselt vaba turumajandust ja oli sellise idee vastu.

Kodanikupalk on Soomes täiesti reaalse võimalusena kaalumisel. Mida sellest arvate?

Idee on olemas olnud kümneid aastaid, kuid keegi pole seda seni päriselt üritanud. Mul on hea meel, et Soome valitsus on piloodi käivitanud, ehkki see ei ole täiuslik, sest ei võta arvesse kõiki sotsiaaltoetusi. Isiklikult arvan, et parim viis, kuidas ühendada toimivat turumajandust, toimivat tööturgu ja elementaarseid tagatisi kõigile, on just mingisugune baassissetulek. Olen üks neid vabaturu pooldajaid, kes leiab, et selline baastulu võib olla hea idee. 

See oleks üks viis, kuidas lahendada suur probleem – keskklassi sissetulekute kahanemine, millega on silmitsi nii USA, Euroopa kui ka Soome. Ma arvan, et on huvitav mõte teha mingi väga lihtne lahendus. Eestis on lihtne maksusüsteem. Võiks olla ka väga lihtne sotsiaalkindlustussüsteem, kus on vaid ühte liiki makse. Nii oleks lihtsam makse ja sotsiaalkindlustust ühitada, ja see on oluline. Küsimus on summas, kui see on liiga suur, pole motivatsiooni töötada ja riigi vahendid põlevad nagu laastutuli.

Alternatiiv on living wage (äraelamist võimaldav palgatase – toim), mida katsetatakse Suurbritannias. See on teine huvitav eksperiment, valitsus sunnib ettevõtjaid kõrgemaid palku maksma. Sisuliselt kannab valitsus oma kulutused madalama sissetulekuga majapidamiste toetamiseks ettevõtjatele üle. Huvitav idee, kuid minu jaoks rohkem plaanimajandus kui see, kui oleks väga lihtne miinimumpalga süsteem. Kui majanduses on käimas nii suured muutused ja robotite osatähtsus kasvab, siis arvan, et on põhjust selliseid uut tüüpi sotsiaalkindlustussüsteeme kaaluda. Tingimusel, et me ei kaota silmist, et meil on vaja hästi toimivat turumajandust ja tööturgu.

Miks on ohtlik, kui keskklassi sissetulek väheneb?

Kui keskklass ei toeta selliseid poliitilisi projekte nagu Euroopa Liit või globaliseerumine või vabakaubandus, siis oleme suures jamas. Kui keskklassid näevad, et vabakaubandus ja globaliseerumine ei ole enam nende sõbrad, vaid vaenlased, siis me ei saa seda lahingut võita. Sel põhjusel tahan näha viise, kuidas anda keskklassile veidi enam kindlustunnet ilma suurema sekkumiseta turu toimimises.

Nii et meie peaminister võiks veel korra selle asja üle järele mõelda?

(Naerab) Ma olen suur Eesti fänn. Ja ma arvan, et hoopis mina pean rohkem mõtlema pärast peaministri esinemist, sest ma arvan, et Soomel ja Euroopal tuleb Eestilt õppida. Aga ma arvan, et teie peaminister võiks lugeda seda Soome analüüsi, kui see ükskord valmis saab.

Milline mõju on olnud Soomes Venemaa sanktsioonidel ja kuidas oleks mõistlik edasi minna?

Venemaa on oma tee valinud, nad isoleerivad end muust maailmast. Venemaa ei järgi reegleid ja peamised põhjused sanktsioonide kehtestamiseks pole kadunud. Ma ei näe, kuidas me saaksime sanktsioone lõpetada. See on mu isiklik seisukoht.

Oleme Soome kaubanduskojas teinud – esindame 50% Soome ettevõtete käibest ja 40% töötajatest – kaks uuringut sanktsioonide kohta. Kui need kehtestati, siis küsisime, kas ettevõtted toetavad sanktsioone, ja enam kui pooled toetasid. Aasta pärast küsisime uuesti ja mis ilmnes, on huvitav. Firmade hulk, keda sanktsioonid negatiivselt mõjutasid, oli suurem kui esimeses uuringus, kerkides poolelt kahele kolmandikule. Samal ajal toetus sanktsioonidele kasvas. Nii et isegi kui Soomel on selge huvi Venemaaga äri ajada, on väga selge hoiak, et sanktsioone on vaja. Sest kui Venemaa ei järgi reegleid, milles oleme kokku leppinud, on kõik ohus.

Samal ajal soovitan ma Venemaaga nii tihedaid ärisidemeid kui võimalik. Kohtun Peterburi kaubanduskoja juhiga, käin seal start-up-firmade külas Skolkovos. Teen seda selleks, et rõhutada – äri on äri ja poliitika on poliitika. Ja sanktsioonid on poliitika.

Ise olite alguses sanktsioonide suhtes skeptiline.

Olin jah. Arvasin, et läänel ei olnud Venemaa suhtes poliitikat, et lihtsalt kehtestasime sanktsioonid. Nüüd leian, et meil on olnud poliitika ja osa sellest poliitikast on NATO tagasitulek. See on olukorda muutnud. Ma arvan, et poliitika on olemas – hoida lääne ühtsust ja NATO on osa võrrandist.

Konverentsil oli palju juttu sellest, millist juhtimist Euroopas praegusel keerulisel ajal vaja on. Mida arvate?

Vaja on Põhjala juhtimist ja ma lisan sinna ka Eesti. Mida Põhjala riigid ja Eesti peaksid ülejäänud Euroopale näitama, on see, et regionaalne koostöö võib olla see, kuidas edasi minna. Ma arvan, et Brüsseli-keskne integratsioon ei ole õige, sõltumata sellest, kas britid otsustavad liidust lahkuda või mitte. Kogu tarkus ei ole Brüsselis, peame uuesti vaatama regionaalse lõimumise suunas.

Minu arvamus on, et meil on vaja uut Põhjala riikide lepingut, mis asendaks 1962. aasta Helsingi lepingu, ja ma tahaksin väga näha, et ka Eesti oleks kaasatud. Nii saaksime luua digitaalse ühisturu siin Põhjalas, sest kogu Euroopas ei ole see võimalik. Võiksime astuda järgmisi samme meie majanduste tihedamaks lõimumiseks. Ma arvan, et on vaja näidet, kuidas lõimumine võiks rasketel aegadel jätkuda. Ja ma arvan, et Põhjala riigid – ja ma lisan ka Eesti – võiksid olla juhtriigid, mida Euroopa praegu vajab.

Kuhu selline (regionaalne) lõimumine jätab euro ja Schengeni?

Ma arvan, et Põhjala passiunioon on parem süsteem kui Schengen.

Eesti pole selle liige.

Ma tean. See on osa minu ideest uue Põhjala lepinguga, kus Eesti oleks teretulnud. Passiunioonis saab paindlikult piirikontrolli lisada ja vähendada, pole vaja piirikontrolli täiesti lammutada nagu Schengenis. Ma arvan, et sellist mudelit võiks kaaluda ka ülejäänud Euroopa.

Põhjus, miks Põhjala riigid suudaksid etendada väga olulist rolli, on see, et meil on terve mosaiik erinevaid süsteeme. Meil on osa riike euros, osa NATOs, osa ei ole isegi Euroopa Liidu liikmed – Norra ja Island. Kui me saame näidata, et isegi selline konstellatsioon saab edasi liikuda tihedama lõimumise suunas, siis on see Euroopa jaoks uus visioon. Usun sellesse. Tegelikult kirjutan ma sellest lausa raamatut, mis peaks septembris ilmuma. Teen seal selle uue Põhjala lepingu ettepaneku.

Paar sõna ehk ka sellest, kuidas ettevõtjast peaministril Juha Sipiläl edeneb Soome majanduse taaskäivitamine?

Alustuseks olgu öeldud, et Soome valitsusel on väga hea programm. Kuid esimene aasta on valmistanud pettumuse. Suured ootused, kuid mitte eriti palju edasiliikumist. Aga nüüd viimasel kuul on rütm muutunud ja valitsus on uuesti initsiatiivi oma kätte saanud. Terve aasta kulutati ametiühingutega läbirääkimisteks. Praegu olen lootusrikas.

Mis siis muutunud on?

Hulk kärpeid on ilmet võtnud, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi reform on edasi liikunud. Aga jah, otsused on, kuid ellu pole veel viidud. Ma ütleks, et valitsusel on aega selle suveni näidata, kas nad suudavad Soome majandust reformida või ei. Kui ei, siis arvan, et Soomel ei ole aega järgmiste valimisteni oodata. Oleks isegi parem korraldada uued valimised kui lihtsalt oodata ja oodata. Soomel pole olnud sel sajandil edukat valitsust – kogu aega üks ootamine ja vaatamine. Soome ei saa sellist ootamist ja vaatamist enam endale lubada.

Tahtsin küsida ka roheliste võrsete kohta Soome majanduses. Kas äkki metsanduses?

Jaa! Metsandussektor investeerib jälle ja on tagasi. Enamik investeeringuid läheb küll mujale, kuid väga suuri investeeringuid tehakse jälle ka Soomes. Teiseks – meditsiinitehnoloogia on majanduse üks kiiremini kasvavaid sektoreid. Ja kui vaadata ettevõtlikkust, siis on tekkinud sellised nähtused nagu Slush ja muud. Käimas on suur üleminekuperiood, aga kui valitsus ei suuda tagada paindlikumat tööturgu ja madalamaid makse, siis pole meil mingit lootust.

Kas ise olete optimistlik?

Olen, absoluutselt. Sest kõik, mis me siin konverentsil oleme arutanud, mis on need Põhjala ja Eesti edutegurid – hästi toimiv avalik sektor, koolitatud inimesed, investeeringud teadus- ja arendustegevusse – kõik vajalikud elemendid on olemas. Andke vaid inimestele ja turule rohkem vabadust. 

Eesti on küll edukas, kuid ometigi oleme justkui kinni jäänud. Mida soovitate, kuidas edasi liikuda järgmisele tasemele?

Teie mudel on hea, kuid silmad tuleb lahti hoida. Kaks asja. Põhjala visioon, mida me saaksime koos teha, on olnud esirinnas olemine digitaalse majanduse vallas, robotite kasutuselevõtus, kogu tehnoloogilises muutuses. See võiks olla midagi, mille kallal me saame töötada. Ja siis see teema, kuidas teha nii, et inimesed tunneksid ennast pisut kindlamalt. Et oleks hästi toimiv sotsiaalkindlustussüsteem, kahjustamata vabaturu mudelit – seda tuleks kaaluda.

Mis on praegu Soome firmade huvi Eesti vastu? Varem madalam kulu- ja palgatase, mis nüüd?

Kui vaatate Soome keskmise suurusega ettevõtteid, siis IKT sektori firmad on väga huvitatud sellest, mis Eestis toimub. Kui vaatate avalikku sektorit, siis Soome avalik sektor püüab Eestilt õppida, kuidas digitaliseerida. Kolmandaks raudteeühendus Euroopaga – see on tegur, mis loob uue konteksti. Arvan, et see suurendab Eesti atraktiivsust. Ma ei leia, et te peaksite oma mudelis väga suuri muudatusi tegema. Mõni asi vaid – hästi toimiv sotsiaalkindlustussüsteem, ilma et see ülemäära helde oleks, ning suurem koostöö Põhjalas. Eriti Põhjala digitaalse ühisturu arendamine.

Kuidas oleks õige toimida populistlike parteidega?  Soomes on nad valitsuses, Rootsis mitte. Probleemid, mis nad on üles tõstnud, on päris probleemid.

On. Minu filosoofia on nendega koostööd teha. Kui nad üle võlli lähevad, väljendavad kohutavaid mõtteid, siis ütled stopp.

Ma arvan, et kogu Euroopa ees seisev väljakutse on see, et meil tuleb luua Euroopa, kus natsionalistid, populistid, föderalistid ja vabaturu eestkõnelejad saaksid koos elada. Praegu teeme näo, et saame natsionalistidele öelda, et oo ei, teie olete nii vanamoodsad, ning populistlikele ja ksenofoobsetele parteidele, et teie ei kuulu siia klubisse. Me ei saa seda enam teha. Nad kõik on eurooplased ja meil tuleb koostööd teha. Soomes on see hästi toiminud. Nii tegime omal ajal kommunistidega ja nüüd vaadake, mis on juhtunud populistidega.